Aastas vabaneb vanglatest ca 2100 inimest, jätkutuge kasutab aastas ca 220 inimest. Tööle on võimalik värvata nii avavangla vange kui ka vanglast vabanenuid.
Hinnanguliselt:
Kinnipeetud on distsiplineeritud tööjõud
Kinnipeetavad on üldiselt motiveeritud ning nad soovivad tööd teha. Lisaks ei pea kinnipeetava tööle võtmisel tööandja maksma sotsiaalmaksu. Vanglast vabanenu tööle värbamisel on tööandjal võimalik taotleda palgatoetust. Kui tööandja näeb võimalust ja vajadust inimese koolitamiseks, siis on võimalik taotleda ka koolitustoetust.
AS Samelin, juhatuse esimees
„Mul on olnud ammu mõte, et inimesed, kes istuvad pikka aega kinnipidamisasutuses, võiksid hakata enne vabanemist samm-sammult ühiskonnaga integreeruma.“
Pagarini OÜ, tootmisjuht
„Avavanglaga hakkasime koostööd tegema, kuna projekt tundus huvitav. Meil oli anda abitöid ja avavangla huvi oli, et kinnipeetavad saaksid tööd. Üks vabanenu, kes avavanglast alustas, töötab meil siiamaani ja saab oma tööga hästi hakkama.
Neile hakkab töö meeldima, sest nad harjuvad sellega ning saavad samal ajal teistega sotsialiseeruda. Töötaja näeb, et tema töötulemus paraneb, mis on märk arengust. See annab hea enesetunde ja -kindluse.
Hirme ja eelarvamusi on endiste kinnipeetavate palkamisel mitmeid – äkki ta varastab; ta ei suuda tööga hakkama saada; ühel päeval ta kaob ära; kaastöötajad kardavad teda või ta on heidik, keda ei saa tõsiselt võtta. Tegelikkuses võime öelda, et lõpptulemuses ei ole vahet, kas tegemist on endise kinnipeetavaga või mitte. Loomulikult saab võrrelda erinevaid tööoskuseid, aga see minevik ei mõjuta kuidagi töötulemust ega kohusetunnet.“
Lotus Timber OÜ, tootmisjuht
„Nende aastate jooksul olen näinud väga erinevate kuritegude ja taustaga inimesi. Ma arvan, et meil on töötanud kokku rohkem kui 70 kinnipeetavat, ei ole olnud ühtegi intsidenti. Peab olema tahet, et Sa sooviksid seda tööd teha. Inimesele tuleb alati anda võimalus.“
Värvates tööle vanglas karistust kandvat kinnipeetavat, ei pea tööandja tasuma sotsiaalmaksu.
Kuidas värvata tööle kinnipeetavat?
Tööle on võimalik värvata kinnipeetavat, kes kannab karistust avavanglas Jõhvis, Tallinnas ja Tartus (kontaktandmed leiad siit). Kinnipeetava tööle värbamiseks võta ühendust avavangla juhiga.
Millega arvestada?
Esmajärjekorras soovib vangla välja selgitada töövaldkonna, asukoha, pakutava töö kirjelduse jms. Siiski, kinnipeetava tööle värbamisel on teatud piirangud, näiteks peab olema kindel töö asukoht. Ametid, mis nõuavad liikumist (autojuht, kuller) ja klientide teenindamist (müüja või müügiesindaja), ei sobi.
Kui soovid värvata tööle kinnipeetavat:
Registreeri oma huvi SIIN, saates meile oma:
- Ettevõtte nimi;
- Tegevusvaldkond;
- Asukoht;
- Pakutav töökoht või selle lühikirjeldus;
- Vajadusel muu oluline info.
Kui inimene on vanglast vabanenud ja kasutab jätkutuge, töötab temaga tugiisik, kes oskab vabanenut soovitada tööandjale ja vastupidi – kui on teada huvitatud tööandja, siis saab tugiisik edastada vabanenule infot. Kui inimesel puudub vabanemisel elukoht, siis on tal võimalik kasutada majutusteenuse võimalusi – saada elukoht, tuge ja nõustamist. Majutuskeskuses on vabanenul kohustuslik osaleda erinevatel töödel, et järk-järgult tekiks tööharjumus. Seepärast on keskuse töötajatel hästi teada, milliseid töid vabanenu oskab ning millised on tema arenguvõimalused. Andmed teenusepakkujate kohta leiad siit.
Kui soovid värvata tööle vabanenut, kes kasutab jätkutuge?
Registreeri oma huvi SIIN, saates meile oma:
- Ettevõtte nimi;
- Tegevusvaldkond;
- Asukoht;
- Pakutav töökoht või selle lühikirjeldus;
- Vajadusel muu oluline info.
Tööandjal on vanglast vabanenu töölevõtmisel võimalik taotleda palgatoetust.
Palgatoetusi on erinevatele sihtrühmadele kokku üheksa. Tutvu tingimuste ja võimalustega Töötukassa lehel.
Mida see tähendab?
Kui tööandja võtab tööle Töötukassas töötuna registreeritud inimese, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast (sõltumata tema töötuna arveloleku ajast) tähtajatult või vähemalt 12-kuulise tähtajalise lepinguga, saab tööandja taotleda töötukassalt selle töötaja palgakulude osalist hüvitamist. Palgakulu hüvitatakse tähtajatu lepingu korral maksimaalselt kuuel kuul, tähtajalise lepingu puhul poole lepingu kestuse, aga mitte rohkem kui kuue kuu jooksul.
Millega arvestada?
Kui tööandja lõpetab omal algatusel (kaasa arvatud katseaja ebarahuldavad tulemused, aga välja arvatud töötaja süüline käitumine) töötajaga töösuhte enne 12 kuu möödumist või tähtaja saabumist, siis nõutakse Töötukassa hüvitatud tasu tööandjalt täies ulatuses tagasi. Kui töötaja lahkub omal soovil või poolte kokkuleppel, siis Töötukassa hüvitatud summasid tagasi ei nõuta. Palgatoetust makstakse tööandjale töötaja eest töötasust 50% ulatuses, aga mitte rohkem kui töötasu alammäär kalendrikuus.
Näide: Kui töötaja töötasu on 1000 eurot, siis töötukassa hüvitab 500 eurot, aga kui töötaja töötasu on 2000 eurot, siis töötukassa hüvitab tööandjale 584 eurot ehk käesoleva aasta töötasu alammäära.
Mida teha, et palgatoetust saada?
Selleks, et palgatoetust saada, peab tööandja enne inimese tööle võtmist esitama Töötukassale palgatoetuse avalduse (kõige lihtsam on seda esitada e-töötukassas elektrooniliselt). Tööandja peab maksma töötajale töötasu vastavalt tööandja ja töötaja vahel sõlmitud lepingutele. Töötukassa võtab igakuiste maksete arvutamisel aluseks tööandja töötasu andmed, mis ta selle isiku eest Maksu- ja Tolliametile on deklareerinud.
Näide: Kui töötaja oli pool kuud haiguslehel ja sai haigushüvitist ning tööandja tasus tavapärase 1000 euro asemel sellest tulenevalt 500 eurot, siis Töötukassa hüvitab tööandjale poole sellest summast.
Värvates on võimalik taotleda koolitustoetust, mis on üldine ega ole suunatud üksnes vanglast vabanenutele.
Mida see tähendab?
Tööandjal on võimalik taotleda toetust värvatava töötaja koolitamiseks OSKA kasvava tööjõunõudlusega kutsealadel (lisainfo ja nimekiri töövaldkondadest on leitav siit). Töötukassa toetab koolitamist 50% ulatuses, aga mitte rohkem kui 1250 euroga, ning võib hüvitada kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta, kui:
- - värvatav töötaja on 50-aastane või vanem
- - tal puudub eri- või kutsealane haridus
- - tal on tööülesannete täitmiseks ebapiisav eesti keele oskus
- - tal on terviseprobleemid
Millega arvestada?
Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta.
Mida teha, et koolitustoetust saada?
Toetuse saamiseks peabtööandja otsima sobivaid kandidaate esmalt Töötukassa kaudu ja avaldama töökuulutuse Töötukassa kodulehel. Töökuulutuse avaldamise kohta leiate infot siit. Töötukassa pakub vaba töökoha korral sobivaid kandidaate registreeritud töötute hulgast, ent kui tööandja ei leia pakutud kandidaatide seast sobivat töötajat, võib ta leida töötaja ka muul viisil. Koolitustoetust võib taotleda nii töötukassa või alternatiivsete valikute kaudu.